Aarete saar

Ainulaadne Kihnu saar ootab külalisi igal aastaajal!

  Pikitriibulistes seelikutes ja punasekirjudes pearättides vilkad naised, sukavardaid klõbistavad
  vanamemmed, sadamas askeldavad kalurid, kihnukeelne laulev jutuvada, simmanid ja
  tantsupeod, traditsioonidest läbipõimunud tänapäev – kõik see paneb külalist heameelest ahhetama, kuid on samas
  kihnlase igapäevaelu.

  Kihnu – aarete saar, ootab seiklejaid, kes naudivad põnevaid lugusid saare ajaloost ja ihkavad osa
  saada saladuslikust kultuuri- ja kunstivarast.

  Sadamas tervitavad maabujaid giidid, ringreis kastiautoga mööda saart on kui kiirkursus, et
  kus miski asub, mida tasub vaadata või kuhu pikemaks jääda. Hea õnne korral võib
  huvisõidul põrisevat külgkorviga mootorratastki kohata.

Sadamaturult võivad huvilised teha esimesed ostud, soetades kohalikku käsitööd või kehakinnitust.

Uuenduskuuri läbi teinud tuletorni tippu jõudmise autasuks on imeline vaade merele, laidudele ja saarele. Töökuse ja nutikusega loodud kenad talukompleksid vahelduvad põllumaa ning männimetsaga.

Keset merd olevat maalapikest aitab igal aastaajal kõige etemini avastada Kihnu Reesuratas – 23 km pikkune ringkäik, mille läbinuna tead paremini saare nelja küla tegemistest, loodusest, huviväärsustest ja elanikest. Näiteks Linaküla vanas koolimajas paiknev Kihnu Muuseum pakub põnevaid kombeid ja tavasid tutvustavaid näitusi, sh kuulsa kapteni Kihnu Jõnni elust. Siin talletatakse UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja
  kuuluva Kihnu kultuuriruumi ajalugu.

Kihnu kevadel

Kevad ja sini-valgeõielised metsaalused saabuvad Kihnu saarele paar nädalat hiljem kui mandrile. Saare külalisel avaneb suurepärane võimalus nautida looduse tärkamist uuesti!

Aasta läbi toimuvad loodusrännakud koos lugude ja legendidega paikkonna minevikust ning olevikust juhatavad matkajad kohtadesse, kuhu muidu ei satuks.

Eesti rahvuskala pääseb kevadise Kihnu räimeretke ajal tõelise kangelasena pjedestaalile. Kohalike retseptide järgi valmistatud räimeroogasid serveerivad toidu- ja käsitöölaadad, paljud talud ning ärid. Suitsusilgud ja räimerullid mekivad iseäranis mõnusasti Kihnu leiva ja -saiaga, söögipoolise kõrvale pakutakse siinkandis valmistatud keelekastet. Õpitubades saavad selgeks kala fileerimine, suitsutamine ja rullikeeramine. Maikuise peo kõigi osaliste vahel loositakse auhindu ja õhtul algav võimas pidu kestab kuni lustijaid jagub. Kuidas ja mis nippidega mereannid kinni püüda, saab teada püügijuhiga kalastusretkel.

Kihnu suvel

Suve hakul, sirelite õiteilus, alustavad perenaised ettevalmistusi, sest juuni alguses toimuvatel kodukohvikute päevadel Kihnu Keretäüs pakutakse kohalikku kõhutäidet ja kordumatut eeskava.

Jaaniõhtul süüdatakse vana kaluripaat, mis on oma teenistuse merel juba lõpetanud. Simmaniplatsil tiirlevate Kihnu körtide lummav mõju haarab kaasa, parandab meelt ja kosutab hinge.

Kalurite päevast alguse saanud Kihnu Mere Pidu on saare suurim festival, mis tutvustab kohalikku eluolu. Tegevust jagub igas vanuses asjaosalistele – aset leiavad rahvusliku käsitöö- ja toidu laat, õpitoad, esinemised, võistlused, juuliõhtused kontserdid ja hoogsad tantsupeod.

Augusti sumeduses toimuv „Kihnu tansu päe“ õpetab pärandikultuuri tantse. Peetakse ka temaatilisi seminare, toimuvad kontserdid ja simman.

Massakate ehk mandriinimeste lendu lastud mõtteiva leidis viljaka pinnase ja kihnlased said omale Männäkäbä maratoni. See pole lihtsalt spordipäev, kus kavas erinevad alad, vaid tervislik ettevõtmine, mis päädib autasustamiste ja külapeoga.

Kihnu sügisel

Oktoobrituultega võidu musitseerivad sügisesel Viiulifestivalil vabariigi parimad viiuldajad, tuues endaga värskeid teadmisi ja mõtteid, et siinne pillimängu traditsioon jätkuks ning noori muusikuid juurde kasvaks. Helikunst seob kõiki kihnlasi – musitseerides ise või kuulates teisi.

Mitu imelist pillipidu on alguse saanud Metsamaa pärimustalust. Traditsiooniline talukompleks eksponeerib, väärtustab ja edendab paikseid eluviise, sealhulgas hoitakse nende eestvedamisel elus rahvakalendri tähtpäevi.

Kadripäeval, kui aasta kõige pimedam aeg on taas võimust võtnud, tullakse kokku, et vana kombe kohaselt kadritama minna. Kaetakse lauad ja süüakse kõhud täis, kostüümides ja maskeerituna minnakse pillimängu saatel teise külla nalja viskama. Lõbus trall ja tants tekitab elevust, soovitakse õnne ja peletatakse pimedust.

Kihnu talvel

Kui mõnda aega on püsinud käre pakane ja meri on peitunud jääkaane alla, võib tulla Kihnut avastama eriti vahval moel – mööda jääteed. Jäist teekonda jagub umbes 11 km ja need, kel kihk matkata, saavad seda võimalust kasutada.

Suusatades, liikudes tõukekelguga või autoga mööda märgistatud teed, kohtab siin-seal õngelisi, kes harrastavad jääalust püüki. Asjatundjatega konsulteerides võivad huvilised mesti lüüa, unustamatu reisielamus on garanteeritud.

Jõululaupäeval köetakse saunad, sätitakse pere rahvariietesse, süüdatakse kalmistul küünlad, osaletakse kirikus jumalateenistusel ja puhatakse omastega kodus pidulaua taga. Laste ehitud mänd täidab jõulupuu rolli ja jagatakse kingitusi. Meenutatakse mööduvat aastat ning tehakse plaane uueks aastaringiks.

Kihnu on väike ja kihnlased sõbralikud. Kõik annavad meeleldi infot, kust leiab kõhutäidet ja millised teed viivad majutustaludesse.

Aeg saab Kihnu saarel teise mõõtme ja avardab maailmapilti. Ootame Sind külla!