Tähtpäevad

Ka kalendripühade pidamine on saanud uue hoo. Jaanipäeva, kadripäeva ega jõulude pidamine pole Kihnus kunagi kuhugi kadunud olnud, aga mõnd vahepeal hääbuma hakanud kalendritähtpäeva hoitakse elus tänu Kihnu muuseumile ja Metsamaa pärimustalule.

Kadripäev

Kadripäev ei jää Kihnus tähistamata, ajaga on see küll muutunud, aga pidu peetakse kadrilaupäeval kindlasti. Vaatamata püüdlusele taastada vana komme pidada korraga pidu kõigis neljas külas, see päriselt pole õnnestunud. Sõltuvalt aastast peetakse üks, kaks või heal juhul kolm pidu. Küla või kogukond katab ühiselt rikkaliku laua, pillimehed mängivad, süüakse, tantsitakse ja minnakse siis teise küla peole katri jooksma. Minnakse ikka lauluga ja maskeeritult - selleks on korraldajad peomajja varunud vajalikku kraami: seelikuid, salle, kardinaid, loore, kübaraid, et vähemalt esilagu tundmatuks jääda. Kadrisandid võetakse vastu napsuga, kahe küla pidutsejad laulavad ja tantsivad mõnda aega koos ja siis lähevad külalised oma peomajja tagasi vastuvisiiti ootama.

Järgneval kadripäeval kogunetakse taas peomajja, süüakse suppi ja meenutatakse eelmist päeva.

Jaanipäev

Jaanipäevalgi on au sees vanad rahvakombed ja kui varem peeti jaanipidu külade kaupa, siis nüüd on see ülesaareline ettevõtmine. Kogu Kihnu on siis üks küla ja ühine pidu toimub Linaküla rannas või Vanarahvamaja platsil. Jaaniõhtu kulmineerub jaanilõkkeks seatud paadipõletamisega, saatjaks muidugi laul ja tants.

Jõulud

Jõulude tähistamine on Kihnus muutunud järjest suuremaks rahvapühaks ja kasvanud on kogukondlik läbikäimine. Jõule peetakse Kihnus veidi teistmoodi kui mujal Eestis.

Jõulupuuna tuuakse tuppa mänd, sest kuuski lihtsalt ei kasva nii palju, et kõigile jaguks. Huvitav on see, et loodust hästi tundvad Kihnu lapsed teevad kuusel ja männil ilmeksimatult kasvõi kinnisilmi vahet, aga pärast ehete külgepanemist ütlevad männi kohta enamasti kuusepuu.

Jõululaupäeva pealelõunal köetakse sauna ja seejärel minnakse kalmistule sugulaste haudadele küünlaid süütama. Siis lähevad pered kirikusse, kusjuures kiriku roll on tänapäeval isegi kasvanud. Pärast jumalateenistust veedetakse kodus oma pere seltsis rikkalikult kaetud laua taga jõuluõhtut, nagu seda tehakse kõikides Eesti kodudes.

Esimesel ja teisel jõulupühal enam kodus ei püsita, vaid käiakse talust tallu häid jõule soovimas ja pererahvast tervitamas. Sellist mööda küla trallitamist nimetatakse latsis käimiseks ja selle tarvis on kodudes pruulitud õlut, et külalisi kostitada. Pakutakse ka jõulutoitu ja napsu.

Vanast ajast on säilinud tore komme, et enne jõulu viikase naabritele õlut, sülti, leiba või muud jõulutoitu  maitsta. Leib on kogu jõulude ajal laual nii, et lõigatud pool ei oleks ukse poole.

Kinni peetakse ka kombest, et jõuluajal põrandaid ei pühita ning jõuluööl põleb lamp kogu öö.

Jõulud on Kihnus kõige kogukondlikum oma saare püha, mil koju tulevad pesast välja lennanud noored ja mandrikihnlased, omavahel suheldakse palju, tantsitakse ja lauldakse. Kihnus öeldakse ikka: jõlus piäväd uksõd lahti olõma!